Menu Close

Vastu võetud Seltsi üldkoosolekutel 14.12.1994 ja 8.04.1995,
muudetud üldkoosolekutel 18.10.1995, 14.12.1995, 10.04.1996, 30.04.1996, 24.05.1996, 30.11.1996, 5.03.1997, 2.04.1997, 10.10.1997, 10.03.1998, 31.03.1998, 30.04.1998, 26.05.1998, 1.10.1998, 3.12.1998, 3.6.1999, 11.4.2000, 7.12.2010 ja 20.05.2015.

I PEATÜKK. EESMÄRK

§ 1 Seades ülimaks eesmärgiks kasvatada väärikaid riigikodanikke ning ühiskonna ja akadeemilise pere liikmeid, nõuab Üliõpilaste Selts Raimla (edaspidi Selts) vankumatult oma liikmetelt:

  1. järjekindlat ning intensiivset tööd valitud teadusalal saavutamaks hilisemas elus oma erialal maksimaalset kasu riigile, rahvale ja ühiskonnale; energilist eneseharimist ka teistel teaduse, kirjanduse ja kunsti aladel arendamaks intelligentsi ja omandamaks selget ilmavaadet;
  2. jõukohast osavõttu kõikidest rahva eluavaldistest ja kultuurilistest ettevõtmistest tutvumaks aegsasti oma tulevase tööga ja süvenemaks kodanikukohustustesse;
  3. huvi üliõpilaskonna ühiste püüete vastu ja tegutsemist alal, mis soodustab üliõpilase vaimset arengut;
  4. aumehelikku ja soliidset käitumist Seltsis ja väljaspool, sallivust teiste isikute vaadete suhtes, samuti kindlat ja julget ülesastumist oma ilmavaate ja au kaitseks.

§ 2 Seltsi liikmed suhtlevad sõbralikult ja kaasvõitlejalikult ning austavad teineteise isiksust; põhimõtted, vaated ja tegevus, kui nad väljenduvad viisakas vormis, ei tohiks tumestada omavahelisi sõbralikke suhteid.
§ 3 Seltsi liikmed loovad vastastikku lähedasi suhteid Seltsi vilistlastega, kes omalt poolt osutavad liikmetele kaasabi ja toetust vaimsel ning majanduslikul alal.
§ 4 Hinnates kõrgelt häid kombeid ja euroopalikkust, soovib Selts, et see ei kujuneks alpuseks ja liialduseks, vaid avalduks soliidses viisakuses Seltsi liikmete ja vilistlaste vahel ning väljaspool Seltsi, kusjuures vanemad Seltsi liikmed oleksid noorematele eeskujuks.
§ 5 Püüdes igati Seltsi liikmete vaimsele arenemisele kaasa aidata, korraldab Selts referaadi- ja vaidlusõhtuid omavahel ja külalistega teadus-, kirjandus- ja kunstialastes küsimustes.
§ 6 Vahelduseks intensiivsele vaimsele tööle ja argipäevasele askeldusele korraldab Selts omavahelisi koosviibimisi vilistlastega ning pidusid ja lõbustusõhtuid külalistega.

II PEATÜKK. LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

§ 7 Seltsi liikmeteks võivad saada eesti rahvusest meesüliõpilased.
§ 8 Seltsi liikmed on tegev-, liht-, noor- ja eemalseisvad liikmed ning üliõpilasvilistlased. Seltsi juures tegutseb vilistlaskogu eraldiseisva juriidilise isikuna Endiste Üliõpilaste Selts Raimla.
§ 9 Tegevliikmed on täieõiguslikud Seltsi liikmed. Nad võivad valida ja olla valitud Seltsi ameteisse. Noorliige võib olla valitud Seltsi ameteisse kohusetäitjana.
§ 10 Üliõpilasvilistlane on tegevliige, kelle õpingud kõrgkoolis on katkenud või lõppenud, kuid kes pole astunud vilistlaskokku. Tal on tegevliikmega võrdsed õigused ja kohustused.
§ 11 Lihtliige on hääleõiguseta tegevliige. Teda ei arvestata kvoorumi ega absoluutse enamuse arvutamisel ning ta ei või olla valitud Seltsi juhatusse.
§ 12 Eemalseisja on hääleõiguslik Seltsi liige, kes ei saa osaleda Seltsi töös õpinguliste või tööalaste põhjuste tõttu, ei viibi pikemat aega Tartus või mõnel muul juhatuse poolt mõjuvaks loetud põhjusel. Eemalseisjat ei arvata kvoorumi hulka. Eemalseisjaks taotleja kirjutab Seltsi juhatusele avalduse, kus on määratud eemalseismise periood ja põhjus. Avaldus võib olla esitatud juhatusele või Seltsi postiloendisse. Eemalseismise periood saab olla maksimaalselt kaks semestrit.
§ 13 Alaline külaline on Seltsi sõprusorganisatsiooni liige, kellel on kõik lihtliikme õigused ja kohustused.
§ 14 Noorliikmel on kõik tegevliikme õigused, välja arvatud hääleõigus koosolekutel ja õigus võtta osa kinnisest koosolekust.
§ 15 Noorliige ei maksa makse, mis tekivad Seltsi poolt korraldatud olengutest, kui Seltsi juhatus ei otsusta teisiti.
§ 16 Noorliikmeks võetakse üliõpilane kahe tegevliikme soovitusel, vanamehe teadmisel ja juhatuse otsusega kõige varem 10 päeva pärast avalduse esitamist või pärast kahe Seltsi ürituse toimumist. Noorliikme liikmeksastumise avaldus riputatakse Seltsi teadetetahvlile ja sellekohane info saadetakse Seltsi postiloendisse.
§ 17 Noorliige on kohustatud tundma ja täitma Seltsi põhikirja ja kodukorda ning esimehe ja vanamehe poolt temale pandud kohustusi, kui viimased täidavad Seltsi ülesandeid ja otsuseid.
§ 18 Noorliige on kohustatud kahe kuu jooksul pärast Seltsi vastuvõtmist andma vanamehe kaudu liikmete elulooraamatu jaoks oma elulookirjelduse ja Seltsi albumisse oma portreefoto.
§ 19 Kevadsemestril võib noorliikme kandidaadiks võtta abituriente. Ülikooli immatrikuleerumise järel võetakse noorliikme kandidaat noorliikmeks. Kui noorliikme kandidaat kahe semestri jooksul ei immatrikuleeru ülikooli, kustutatakse ta nimekirjast.
§ 20 Noorliikme kandidaadil on kõik noorliikme õigused ja kohustused. Väljapoole saadetavatesse Seltsi liikmete nimekirjadesse noorliikme kandidaate kirja ei panda.
§ 21 Tegevliikmeks vastuvõtmine toimub Seltsi kinnisel koosolekul vanamehe ettepanekul mitte varem kui kaks kuud pärast noorliikmeks arvamist, kusjuures ei võeta arvesse aega semestri lõppkoosoleku ja uue semestri algkoosoleku vahel. Noorliige loetakse vastuvõetuks, kui ta on saanud poolt 3/4 kohalolevate tegevliikmete häältest, kusjuures poolthääletajate arv ei tohi olla väiksem kõigi tegevliikmete absoluutsest enamusest.
§ 22 Kui noorliige ei saa eelmises paragrahvis nõutud häälte arvu, jääb ta edasi noorliikmeks. Vanamehel on õigus teda teist korda tegevliikmeks vastuvõtmiseks esitada. Kui noorliige ei saa ka teistkordsel hääletusel tarvilikku häälteenamust, langeb ta Seltsist välja.
§ 23 Iga noorliige on kohustatud esinema vähemalt ühe referaadiga või mingisuguse teema käsitlusega selleks korraldatud referaaditunnis ja esindama seltsi vähemalt ühel akadeemilise organisatsiooni aastapäeval.
§ 24 Tegevliige on kohustatud täitma Seltsi põhikirja ja kodukorda ning Seltsi otsuseid. Seltsi ameti vastuvõtmine on tegevliikmele sunduslik, välja arvatud juhul, kui tegevliikme keeldumismotiivid on üldkoosoleku poolt aktsepteeritavad. Seltsi liiget ei saa kohustada pidama sama ametit kaks semestrit järjest.
§ 25 Seltsi liige maksab igal semestril üldkoosoleku poolt kindlaks määratud liikmemaksu. Liikmemaksu määratud tähtajaks tasumata jätmise korral lisandub viivis 15% liikmemaksust nädalas. Juhatus määrab liikmemaksu tasumise tähtaja ja otsustab liikmemaksust vabastamise, selle vähendamise ja maksmistähtaja pikendamise.
§ 26 Seltsi liikme, kelle rahaline võlgnevus Seltsi ees (v.a laenufond ja baar) ületab poole semestri liikmemaksu suuruse ja kes ei ole juhatuselt tasumiseks pikendust saanud, lapestab juhatus maksu tasumiseni. Lapestatu kuulub lihtliikmete hulka. Lihtliige ei või olla valitud juhatusse. Kui ta ka lihtliikmena ei tasu oma võlgnevust järgmise semestri liikmemaksu tähtajaks või seltsi juhatuse poolt määratud tähtajaks, on kinnisel koosolekul õigus ta liikmete nimekirjast kustutada.
§ 27 Liikmemaksu tasumata jätmise pärast väljalangenu võetakse tagasi kodukorra § 16 järgi pärast seda, kui ta on oma võla tasunud. Noorliikmeks olemise aega võib sellisel juhul lühendada.
§ 28 Seltsi liikmed, kes ei täida või rikuvad teadlikult Seltsi nõudeid, võib kinnine koosolek Seltsist välja heita tähtajaliselt ja tähtajatult lihthäälteenamusega või jäädavalt koosolijate tegevliikmete 2/3 häälteenamusega; poolthääletajate arv peab ületama kõigi tegevliikmete absoluutse enamuse. Liikmete väljaheitmisest teatatakse vilistlaskogu juhatusele. Jäädavast väljaheitmisest teatatakse Seltsiga läbikäimises olevatele organisatsioonidele.
§ 29 Noorliikme kustutamine Seltsi nimekirjast toimub Seltsi kinnisel koosolekul lihthäälteenamusega.
§ 30 Tähtajaliselt väljaheidetud liikme tagasivõtmine korraldatakse kodukorra § 16 alusel, kusjuures noorliikmeks olemise aega võib sellisel juhul lühendada.
§ 31 Tähtajaliselt väljaheidetud liige, kes kahe nädala jooksul pärast karistusaja lõppu ei avalda soovi Seltsis edasiolemiseks, arvatakse Seltsist väljalangenuks.
§ 32 Tähtajaliselt väljaheidetud liige on kohustatud liikmeks tagasi võtmisel tasuma liikmemaksu ka väljaheidetud aja eest.
§ 33 Seltsist vabatahtlikult lahkuv liige peab teatama lahkumismotiivid, vastasel korral kaotab ta õiguse Seltsi tagasi tulla.
§ 34 Seltsi liikmed sinatavad üksteist.

III PEATÜKK. AMETID JA ALALISED TOIMKONNAD

Juhatus

§ 35 Seltsi juhatus ja ametimehed valitakse semestri viimasel korralisel üldkoosolekul üheks semestriks. Juhatus on kuueliikmeline – esimees, abiesimees, kirjatoimetaja, kultuuriedendaja, laekur ja majaisa. Vastvalitud juhatus võtab asjaajamise üle hiljemalt kahe nädala jooksul pärast uue semestri algust.
§ 36 Juhatus juhib Seltsi tegevust tema esitatud ja üldkoosolekul vastu võetud töökava alusel ning koordineerib kõikide Seltsi ametite tegevust, seab kokku Seltsi eelarve ja juhib Seltsi majandust. Juhatus teostab Seltsi koosolekute otsuseid, kui selleks pole määratud teisi Seltsi liikmeid või eritoimkondi.
§ 37 Juhatusel on õigus maksude tasumist pikendada kuni ühe aastani. Pikendusi kauemaks võib lubada Seltsi üldkoosolek. Juhatusel on õigus lapestada Seltsi liige, kes pole oma rahalisi kohustusi tähtajaks täitnud ega tasumiseks pikendust saanud.
§ 38 Iga juhatuse liige esitab kirjaliku aruande enda ja oma toimkonna tööst semestri viimasel korralisel üldkoosolekul või revisjonitoimkonna nõudmisel kümne päeva jooksul arupärimisest.
§ 39 Juhatus on otsustusvõimeline nelja liikme kohalolekul, nende seas peab olema esimees või abiesimees. Juhatuse kutsub kokku esimees või tema puudumisel abiesimees.
§ 40 Juhatuse koosolekud toimuvad juhatuse poolt kokkulepitud graafiku alusel, mis tehakse teatavaks üldkoosolekul, koosolekute protokollimise eest vastutab kirjatoimetaja.
§ 41 Juhatuse koosolekul tehakse otsuseid lihthäälteenamusega. Häälte poolnemisel otsustab juhataja hääl.
§ 42 Oma äraolekul volitab juhatuse liige oma kohuseid täitma mõnd tegevliiget, sellest Seltsi postiloendis teatades. Volitatud juhatuse liikmel on samad õigused ja kohustused, mis tema volitajal.
§ 43 Esimees koordineerib juhatuse tööd ja juhatab Seltsi koosolekuid, kui selleks pole määratud mõni teine Seltsi liige.
§ 44 Abiesimees asendab esimeest viimase puudumisel, juhib välistoimkonda, suhtleb aktiivselt vilistlastega ja hoolitseb info operatiivse vahetuse eest Seltsi ja vilistlaskogu vahel.
§ 45 Välistoimkond korraldab ja arendab Seltsi suhtlust teiste üliõpilasorganisatsioonidega. Välistoimkonna koostab ja selle tööd juhib abiesimees, liikmed kinnitab üldkoosolek.
§ 46 Kirjatoimetaja vastutab Seltsi koosolekute protokollimise eest, korraldab kirjavahetust, hooldab Seltsi albumeid ja koostab kroonikat. Kroonika koostamiseks on kohustatud materjale andma kõik Seltsi liikmed.
§ 47 Kirjatoimetaja kannab Seltsi kodukorraraamatusse kõik Seltsi poolt vastu võetud kodukorraparandused, täiendused ja põhimõttelised otsused.
§ 48 Kirjatoimetaja esitab abikirjatoimetaja kinnitamiseks üldkoosolekule. Ta abistab kirjatoimetajat ning täidab viimase puudumisel tema ülesandeid.
§ 49 Laekur hoiab Seltsi kassat, võtab vastu ja väljastab raha, kasseerib liikmemakse, rahatrahve, telefoniarveid ja muid makse ning hoolitseb Seltsi raamatupidamise eest. Vajadusel kinnitab üldkoosolek ametisse abilaekuri.
§ 50 Seltsi ja vilistlaskogu arhiivi korraldab arhivaar, kes valitakse tegevliikmete või vilistlaste hulgast tähtajatult. Arhivaar juhindub oma tegevuses üldkoosolekul vastu võetud arhiivikorralduseeskirjast.

Kultuuritoimkond

§ 51 Kultuuritoimkonna koostab kultuuriedendaja ning koosseisu kinnitab üldkoosolek.
§ 52 Kultuuritoimkond korraldab Seltsi liikmetele laulu- ja referaaditunde, toimetab Seltsi ürituste kultuurilise osa, korraldab spordiüritusi ning hoolitseb raamatukogu eest.
§ 53 Referaaditunnist võivad ettekandja nõusolekul osa võtta külalised.
§ 54 Ettekantud referaadi koopia jääb Seltsi arhiivi märkusega kuupäeva, osa võtnud liikmete ja külaliste ning ettekande kestuse kohta.
§ 55 Referaaditundidest, mis puudutavad Seltsi sisemist elu, korraldust ja põhimõtteid, võtavad osa tegevliikmed ja vilistlased, vanamehe ja referendi loal ka noorliikmed. Referaaditunni kinniseks kuulutamisest teatab korraldav toimkond Seltsi postiloendisse.
§ 56 Lauluvana kuulub kultuuritoimkonda ja korraldab Seltsi liikmeile laulutunde.

Raamatukogu

§ 57 Raamatukogu hooldab raamatukoguhoidja, kes kuulub kultuuritoimkonda.
§ 58 Raamatukogu täiendab raamatukoguhoidja. Kogu täieneb trükiste ostmise ning kingituste ja annetuste kaudu. Annetatud trükiste vajalikkuse otsustab raamatukoguhoidja, vajadusel konsulteerides juhatusega.
§ 59 Trükiseid võivad laenutada Seltsi liikmed ja vilistlased. Trükiste tagastamise tähtaeg on üks kuu. Tähtaega võib pikendada trükise järgmise nõudmiseni raamatukoguhoidja teadmisel. Tähtajaks tagastamata trükise eest maksab laenutaja Seltsile viivist 10% liikmemaksust nädalas.
§ 60 Raamatu kaotaja või rikkuja muretseb uue raamatu kokkuleppel raamatukoguhoidjaga.
§ 61 Lugemislaud allub raamatukoguhoidja otsesele järelevalvele.
§ 62 Lugemisruumis ei tohi rahu rikkuda ega muul moel lugejaid segada.

Majandustoimkond

§ 63 Majaisa valvab Seltsi ruumide ja inventari korrasolekut ning juhib majandustoimkonna tegevust.
§ 64 Majandustoimkonna koostab majaisa ning koosseisu kinnitab üldkoosolek.
§ 65 Majandustoimkond hoolitseb Seltsi ruumide heakorra ja einelaua korraliku tegevuse ning ürituste tehnilis-majandusliku laabumise eest.
§ 66 Majandustoimkonnal on einelaua pidamiseks fond, millele igal semestril arvutatakse juurde puhaskasu, kuid millest puudujääke ei korvata. Lisaraha sellesse fondi võib majaisa taotleda juhatuselt.
§ 67 Värvivana kuulub majandustoimkonda, tema ülesanne on varustada Seltsi sümboolikaga ning hooldada olemasolevat värvivara, lisaks vastutab ta konvendihoonel Eesti lipu heiskamise ja langetamise eest lipupäevadel.

Revisjonitoimkond

§ 68 Revident juhib revisjonitoimkonda ning tema valitud abi(d) kinnitab üldkoosolek.
§ 69 Revisjonitoimkond revideerib Seltsi majandusasju ja nõuab kirjalikke aruandeid igalt Seltsi ametilt, kui see on vajalik. Revisjonitoimkond on kohustatud revideerimist läbi viima vähemalt üks kord semestris ning selle tulemustest teatama lähemale üldkoosolekule. Revideerimise kokkuvõtted esitatakse arhiivi.
§ 70 Revisjonitoimkond on kohustatud Seltsi ametilt aru pärima iga tegevliikme või vilistlase kirjalikul nõudmisel.
§ 71 Revisjonitoimkonna liige ei saa pidada revisjonile alluvat ametit.

Vanamees

§ 72 Vanamees valitakse kevadsemestri viimasel korralisel üldkoosolekul üheks aastaks.
§ 73 Vanamees valvab, et Seltsi tegev- ja noorliikmed täidaksid Seltsi põhikirja ja kodukorda ning austaks traditsioone ja kontrollib Seltsi koosolekute otsuste täitmist.
§ 74 Vanamees on kohustatud noorliikmetele tutvustama Seltsi põhikirja, kodukorda ja traditsioone ning üliõpilasorganisatsioonide vahelise suhtlemise kombeid. Vajadusel annab ta neile seletust seltskondlike kommete kohta.
§ 75 Juhul, kui Seltsi liige rikub korduvalt või teadlikult põhikirja, kodukorda, traditsioone või head kommet ja ei täida oma kohustusi Seltsi ees, on vanamehel õigus juhtida tähelepanu tema eksimustele ning saada seletust või kaevata ta Seltsi kohtusse.
§ 76 Noorliikme tegevliikmeks vastuvõtmisel antakse esimene sõna vanamehele.
§ 77 Kui koosolekul noorliikme arvustamisel esitatakse asjaolusid, mis on vanamehele teadmata, siis võib ta noorliikme vastuvõtmise küsimuse päevakorrast ära võtta.

Suvevaheaegne toimkond

§ 78 Suvevaheaegne toimkond tegutseb õppevaheajal juhul, kui Tartus pole kolme juhatuse liiget.
§ 79 Toimkond koosneb vähemalt kolmest Tartus või selle ümbruses viibivast liikmest. Toimkonna valib kevadsemestri viimane üldkoosolek, määrates kindlaks ka kokkukutsuja.
§ 80 Toimkonna koosolekust võivad sõnaõigusega osa võtta Tartus viibivad Seltsi liikmed.
§ 81 Toimkond ajab suvevaheajal Seltsi jooksvaid asju ja valvab Seltsi vara.
§ 82 Toimkond annab oma tegevusest aru sügissemestri esimesel korralisel üldkoosolekul.

IV PEATÜKK. KOOSOLEKUTE KORD

§ 83 Seltsi koosolekud jagunevad korralisteks ja erakorralisteks üldkoosolekuteks ning kinnisteks koosolekuteks.
§ 84 Korraliste üldkoosolekute sagedus määratakse semestri esimesel üldkoosolekul, nende aegadest teatatakse ka vilistlaskogule.
§ 85 Erakorralisi ning kinniseid koosolekuid kutsub vajaduse järgi kokku juhatus.
§ 86 Kinniseid koosolekuid korraldatakse tegevliikmete vastuvõtmiseks, liikmete väljaheitmiseks, Seltsi kohtu otsuste vastu antavate apellatsioonide ja muude küsimuste arutamiseks, mida juhatus või koosolek päevakorda võtab.
§ 87 Üldkoosolekust võtavad osa kõik Seltsi liikmed ja vilistlased. Kinnisest koosolekust võtavad osa tegevliikmed, lihtliikmed, üliõpilasvilistlased ja vilistlased.
§ 88 Üldkoosolek võib kuulutada end igal ajal lihthäälteenamusega kinniseks.
§ 89 Hääleõigus on koosolekul tegevliikmetel, üliõpilasvilistlastel ja vilistlastel, noorliikmed võtavad üldkoosolekust osa sõnaõigusega.
§ 90 Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle 50% tegevliikmetest. Erakorraline koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kolm tegevliiget, nende hulgas esimees või abiesimees.
§ 91 Erakorralisi koosolekuid kutsutakse kokku teadaandega, mis edastatakse kõigile Seltsi liikmetele vähemalt seitse päeva enne koosoleku algust. Teadaanne loetakse edastatuks, kui see on avaldatud Seltsi postiloendis.
§ 92 Koosoleku päevakorra koostab juhatus ja annab teada hiljemalt seitse päeva enne koosolekut Seltsi postiloendis.
§ 93 Koosoleku avamise järel võib päevakorda uusi punkte võtta 2/3 koosviibijate poolthäältega.
§ 94 Koosolekuid juhatab esimees, tema puudumisel abiesimees. Mõlema puududes valib koosolek omale juhataja. Kui arvustatakse juhatuse tegevust, valib koosolek ajutise juhataja ja protokollija.
§ 95 Koosolekul kinnitatakse eelmise koosoleku protokoll, mida kinnitavad juhataja ja protokollija allkirjad. Kui koosolijad teevad protokolli parandusi, siis kirjutatakse parandused protokolli lõppu, millele järgnevad kinnitavad allkirjad.
§ 96 Sõna antakse sooviavalduste järjekorras. Korra kohta antakse sõna viivitamatult, faktilisteks märkusteks pärast kõnelejat.
§ 97 Kui juhataja on Seltsi liiget kaks korda korrale kutsunud ja viimane eksib kolmandat korda, siis võib koosolek juhataja ettepanekul eksija koosolekult minema saata.
§ 98 Kui Seltsi liige on tarvitanud haavavaid või ebaviisakaid väljendeid, võib koosolek temalt juhataja ettepanekul sõnaõiguse koosoleku ajaks ära võtta. Enne seda antakse sõna eksijale seletuseks. Haavavad või ebaviisakad ütlused tuleb otsekohe tagasi võtta, vastasel juhul on solvatul õigus kaevata solvaja aukohtusse.
§ 99 Kui kõnelejat on palutud kaks korda teema juurde jääda, võib kolmandal korral koosolek juhataja ettepanekul temalt küsimuse arutamise ajaks sõnaõiguse ära võtta.
§ 100 Kui kõneleja arvab, et juhataja on teda põhjuseta korrale kutsunud või palunud probleemi juurde jääda, siis on juhatajal õigus anda lühike seletus ja nõuda koosolekult otsust tema teo põhjendatuse kohta.
§ 101 Ettepanekud hääletatakse esitamise järjekorras, parandusi ja lisandusi hääletatakse enne ettepanekut, mille juurde nad tehti. Sisuliselt teised kõrvaldav ettepanek hääletatakse esimesena. Koosoleku juhataja võib nõuda, et ettepanek esitatakse kirjalikult. Iga koosolekust sõnaõigusega osavõtja võib nõuda, et tema ettepanekut hääletataks koosolekul.
§ 102 Hääleõiguslikud tegevliikmed peavad hääletama ettepaneku poolt, vastu või jääda erapooletuks.
§ 103 Hääletamine toimub avalikult. Vähemalt kolme liikme nõudmisel peab hääletus olema salajane või nimeline. Nimelise hääletuse nõudmisel on sellel õigus salajase ees.
§ 104 Otsused tehakse lihthäälteenamusega. Tegevliikmeks võtmiseks on tarvis 3/4, liikmete jäädavaks väljaheitmiseks, põhikirja, kodukorra ning endiste otsuste muutmiseks 2/3 kohalolevate tegevliikmete häältest. Loetletud juhtudel peab olema poolt hääletanud tegevliikmete absoluutne enamus. Konkureerivate ettepanekute puhul toimub võistlev hääletus. Võidab enim hääli saanud ettepanek.
§ 105 Iga koosolekust sõnaõigusega osavõtja võib oma seisukohta lasta protokollida, kui ta on olnud häälteenamuse saanud ettepaneku vastu.
§ 106 Kohustuslikult ürituselt kavatsetavast puudumisest või hilinemisest annab tegevliige enne koosviibimise algust teada mõne tegevliikme kaudu koos põhjendusega või vastava teatega Seltsi postiloendis.
§ 107 Väljakuulutatud kohustuslikule üritusele põhjuseta tulemata jätmise või hilinemise korral maksab Seltsi liige trahvi 10% liikmemaksust, puudumiste üle peab arvet kirjatoimetaja ja trahvi nõuab sisse laekur.
§ 108 Kohustuslikelt üritustelt puudumise loeb vanamees põhjendatuks järgnevatel põhjustel:

  1. haigus,
  2. Tartust eemalviibimine,
  3. lähipäevil olev eksam, arvestus, kontrolltöö vm,
  4. kohustusliku koosviibimise ajale langev õppetöö
  5. teenistuses viibimine,
  6. tähtsad perekondlikud põhjused,
  7. muud põhjused vanamehe nõusolekul.

Kohustuslikult koosviibimiselt puudumisest või ette teada olevast hilinemisest tuleb teatada vanamehele enne kohustusliku koosviibimise algust. Kui see mingil vanamehe poolt vastuvõetavaks tunnistatud põhjusel polnud võimalik, tuleb vabandus esitada vanamehele ühe nädala jooksul, vastasel juhul arvatakse puudumine põhjusetuks. Kohustuslikud koosviibimised on üldkoosolekud, külalisõhtud, Seltsi aastapäev, volbrirongkäik, Eesti Vabariigi aastapäeva puhul korraldatav Seltsi üritus ja üritused, kus Selts on juhatuse otsusel esindatud in corpore.
§ 109 Kolme järjestikuse põhjuseta puudumise korral võib vanamees või juhatus algatada küsimuse tegevliikme karistamise kohta.
§ 110 Seltsi koosolekud algavad hiljemalt veerand tundi pärast teatatud aega.
§ 111 Koosolekult võib lahkuda ainult juhataja loaga.

V PEATÜKK. SELTSI ÜRITUSTE FINANTSEERIMINE

§ 112 Volbriöö ja Seltsi aastapäeva korralduskulud kaetakse Seltsi igale tegev- ja lihtliikmele ning üliõpilasvilistlasele kohustusliku ühekordse maksu arvelt, mis peab olema tasutud enne üritust. Vastava summa määrab majandustoimkonna ettepanekul üldkoosolek.
§ 113 Tegevuskavas ette nähtud üritustest, milles Seltsi liikmed on väljas Seltsi nimel (võistlused, seltsiteemalised konverentsid jms), kerkinud kulutused kannab Selts esinduskuludest.
§ 114 Meelelahutusliku sisuga ürituste (teatrikülastused, väljasõidud jms), tantsu- jm kursuste ning väljaspool tegevuskava korraldatavate ettevõtmiste kulud kannavad osavõtjad. Tingimuste üle otsustavad osavõtjad isekeskis.
§ 115 Seltsi külalisõhtu ja Seltsi kutsutud külaliste vastuvõtt kaetakse esinduskuludest ning eelarves külalisõhtuks ettenähtud summadest.
§ 116 Erakülalise Seltsi ruumides vastuvõtu ja kostitamise kulud kannab vastuvõtja.
§ 117 Seltsi kingitused teistele organisatsioonidele, Seltsi vilistlastele või liikmele ostetakse Seltsi esinduskulude arvel. Liikme transporti ja elamist seoses Seltsi esindamisega Selts üldjuhul ei hüvita.
§ 118 Iga Seltsi arvel väljaminekut peab tõestama tšekk, mida hoiab laekur. Seltsi kassast saab liige raha vaid selle tšeki vastu või ette avalduse põhjal, kui planeeritav väljaminek on Seltsi huvides.
§ 119 Ürituste majandamise aruande koostab majandustoimkond. Aruande kinnitab juhatus.

VI PEATÜKK. SELTSI RUUMID NING VARA KASUTAMISE, KÄSUTAMISE JA VÕÕRANDAMISE KORD

§ 120 Seltsi ruumid jaotatakse juhatuse otsusega.
§ 121 Suitsetada tohib ainult selleks juhatuse otsusega määratud ruumides.
§ 122 Seltsi ruumide korra kohta käivad määrused ei kehti vilistlaskogu korraldatud olenguil.
§ 123 Selts peab nimekirja esemetest, mis ületab vähemalt kahekordselt tegevliikme liikmemaksu suurust. Nimekirja ei kuulu raamatukogu ning arhiivi vara.
§ 124 Nimekirja täielikkuse eest vastutab majaisa.
§ 125 Eseme väärtuse, kui see ei ole otseselt teada, kinnitab juhatus. Samas määratakse eseme amortisatsiooniprotsent, mille põhjal iga aasta lõpul määratakse eseme uus väärtus.
§ 126 Vähemalt kahekordselt tegevliikmete liikmemaksu suurust ületavate esemete käsutamise ja võõrandamise peab kinnitama Seltsi juhatus, v. a kodukorras ettenähtud juhtudel.
§ 127 Seltsi vara Seltsi ruumidest välja ei viida, v.a kodukorras ettenähtud juhtudel või majaisa loal.

VII PEATÜKK. SUHTLEMINE TEISTE ÜLIÕPILASORGANISATSIOONIDEGA JA VÄLISTEGEVUS

§ 128 Selts suhtleb teiste Eesti üliõpilasorganisatsioonidega, välja arvatud erandid, mille teeb Seltsi kinnine koosolek. Väljaspool Seltsi olevate isikutega ja organisatsioonidega suhtlemise lõpetamine otsustatakse 2/3 häälteenamusega.
§ 129 Mainitud suhtlus avaldub:

  1. igasemestrilises liikmete nimekirjade vahetamises
  2. osavõtus kirjalikult või esindajate kaudu teiste organisatsioonide elu tähtsamatest sündmustest, millest on Seltsile teatatud (aastapäevad, liikmete matused jne.)
  3. koostöös üliõpilaskonna ja üliõpilasorganisatsioonide vahelistes ettevõtmistes
  4. kutseis referaadiõhtutele ja olengutele.

§ 130 Kui koostöö mõnes § 129 punktis 3 mainitud ettevõttes on juhatuse või koosoleku poolt heaks kiidetud, siis on iga Seltsi liige kohustatud jõudumööda asjale kaasa aitama.
§ 131 Kui Seltsile teatatakse uue Eesti üliõpilasorganisatsiooni asutamisest, tervitab Selts seda juhatuse otsusel kirjalikult või esindajate kaudu.
§ 132 Seltsi liikme käitumine teise organisatsiooni ruumes oleneb sealsest kodukorrast.

VIII PEATÜKK. KOHTUKORD

Kohtu kompetents

§ 133 Seltsi kohtu kompetentsi kuuluvad Seltsi liikme eksimused Seltsi põhikirja ja kodukorra vastu, kaebused Seltsi organite määratud karistuste puhul, ning teod, mis Seltsile moraalset kahju teevad või teda kompromiteerivad.

Kohtu koosseis

§ 134 Kohtunikud valitakse üheks aastaks vähemalt ühe Seltsi liikme nõudmisel.
§ 135 Seltsi kohtu moodustavad viis kohtunikku, kellest neli valitakse kinnisel koosolekul. Viiendana kuulub kohtu koosseisu Seltsi abiesimees, kes ühtlasi on ka kohtu juhataja.
§ 136 Samal koosolekul valitakse kohtunikele kolm asetäitjat, kes astuvad tegevusse kohtunike puudumisel või kui viimased on asjaosalised, s.o süüdistajad, süüdistatavad või tunnistajad. Asetäitjad valitakse üheks semestriks ja nende ilmumine igale kohtuistungile on kohustuslik.
§ 137 Esimesel kohtu korraldaval koosolekul, mis peetakse hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast kohtunike valimist, valivad viimased kohtu juhataja abi, kohtukirjutaja ja tema abi.
§ 138 Kohtu ametite jaotusest teatab kohtu juhataja kirjalikult Seltsi teadetetahvlil.
§ 139 Kohtu juhataja või tema abi juhatab kohtuistungit ja valvab kohtupidamise korra ning seaduslikkuse järele.
§ 140 Kohtukirjutaja või tema abi teatab kohtu korraldava koosoleku otsuse järgi kohtuistungi ajast pooltele, tunnistajatele ja kohtunikele, hoolitseb selle eest, et kohtuistungi aeg ja arutlusele tulevate asjade järjekord oleks Seltsi teadetetahvlil välja pandud hiljemalt 3×24 tundi enne kohtuistungi algust ning toimetab kõiki kohtu tegevusse puutuvaid kirjalikke töid.

Kohtupidamise kord

§ 141 Kaebust Seltsi kohtus võib tõsta iga Seltsi liige iga Seltsi liikme vastu.
§ 142 Kohtuasja noorliikme vastu saab algatada ainult vanamehe teadmisel, kui noorliikmele oli antud asjaomaseid seletusi vanamehe poolt.
§ 143 Kaebused antakse kirjalikult kohtu juhatajale või tema abile.
§ 144 Kaebus antakse teadaande kujul võimalikult eksimust täpsustamata ja süüdistuseta ning teda võib tagasi võtta enne sisulisele arutlusele tulekut.
§ 145 Kohtukutsed tehakse kirjalikult ja toimetatakse kätte hiljemalt 24 tundi enne kohtuistungit.
§ 146 Kohtuistung algab kuulutatud ajal.
§ 147 Kohus on otsustusvõimeline, kui koos on kõik kohtunikud. Hiljaks jäänud kohtunikke ja muid asjaosalisi pole ilmunud kohtunikud kohustatud ootama üle poole tunni.
§ 148 Kohtuistungilt puudumise ja hiljaks jäämise kohta kehtivad samad määrused ja trahvid, mis Seltsi koosolekult puudumisel.
§ 149 Kohtuistungilt puudunu peab hiljemalt 3×24 tundi enne järgmist istungit, mis kutsutakse kokku hiljemalt 7×24 tunni jooksul pärast esimest, teatama puudumise põhjused kohtu juhatajale või tema abile. Asjaosalise kaks korda põhjuseta puududes võib kohus otsuse tagaselja teha ja puudunut Seltsi kodukorra kohaselt karistada.
§ 150 Kohtupidamine on Seltsi liikmetele avalik. Eriliselt piinliku asja arutlusel võib kohus otsusega keelata noorliikmetel pealtkuulajaina osa võtmast.
§ 151 Kohtuistungi avab eesistuja sõnadega: “Kohtuistung algab”.
§ 152 Asja arutamist alates teeb eesistuja selgeks, kas pooled on ilmunud; kui puuduvad mõlemad pooled, siis lükatakse kohtuasja arutamine edasi. Ühe poole puudumisel talitab kohus § 149 järgi. Tunnistaja puudumine, kui pooled tema ettekutsumist ei nõua, ei takista asja otsustamist. Tähtsa tunnistaja ülekuulamata jätmine on otsuse kasseerimise põhjuseks.
§ 153 Järgneb kaebuse asjalik esitamine kaebaja poolt, kaebealuse seletus, küsimuste esitamine pooltele ja kui tunnistajad olemas, siis nende ülekuulamine. Pooled võivad küsimustele vastamata jätta, tunnistajad on vabastatud vastusest siis, kui küsimus nende isikut puudutab. Peale asja igakülgset selgitamist võib kaebealune viimast sõna tarvitada.
§ 154 Pärast ülekuulamist või kaebealuse viimast sõna asuvad kohtunikud eraldatud ruumis nõupidamisele ja otsustavad häälteenamusega:

  1. kas kaebealune on süüdi
  2. kuidas süüd fikseerida
  3. kuidas süüdlast karistada

§ 155 Seltsi kohtu poolt määratavad karistused on: märkus; noomitus; laitus; tegevliikme tagandamine lihtliikmeks; tähtajaline, tähtajatu või jäädav väljaheitmine. Kahele ühe astme karistusele ühe õppeaasta jooksul järgneb mehhaaniliselt järgmise astme karistus, olgugi, et süütegu võib olla kergem.
§ 156 Otsus tehakse ka juhul, kui süütegu on kodukorras loetlemata.
§ 157 Seltsist väljaheitmiseks, tagandamine lihtliikmeks ja § 156 põhjal tehtud kohtuotsused tulevad kinnitamisele Seltsi kinnisel koosolekul.
§ 158 Kinnisel koosoleku otsused neis asjus, mis kodukorras pole ette nähtud, saadetakse Seltsi kohtule ja on viimasele juhtnööriks analoogilistel juhtudel, kuni vastava määruse Seltsi kodukorda lülitamiseni või analoogilise juhu teistviisilise otsustamiseni Seltsi koosolekul. Koosoleku otsused pole mitte igal juhul kohtule kohustuslikud.
§ 159 Kui üks pooltest kohtu otsusega rahul pole, siis võib ta kohtu eesistuja kaudu edasikaebuse anda Seltsi kinnisele koosolekule, aga mitte hiljem kui 3×24 tunni jooksul pärast otsuse välja kuulutamist, mille puhul koosolek kohtu eesistuja poolt esitatud materjali põhjal asja sisuliselt arutab ja lõpliku otsuse teeb.
§ 160 Seltsist väljaheitmise otsus asub jõusse järgmisel keskpäeval pärast otsuse kinnitamist, teised otsused edasikaebuse tähtaja möödudes.
§ 161 Seltsi liige, keda on laitusega karistatud, kaotab õiguse ühe aasta jooksul Seltsi kohtu liikmeks valitud saada. Kohtu liige, kes laituse osaliseks saab, peab viivitamata kohtu koosseisust lahkuma.

IX PEATÜKK. LEINAKORD

§ 162 Seltsi liikme või vilistlase surma puhul kuulutatakse Seltsis välja lein. Leina kuulutab välja Seltsi juhatus vastava teadaandega teadetetahvlil.
§ 163 Seltsi juhatus kutsub vajadusel kokku matuse korraldamiseks erakorralise üldkoosoleku.
§ 164 Leina alguseks Seltsi liikme või vilistlase surma puhul loetakse surmast teatamise aeg. Lein lõppeb Seltsi liikme surma puhul üks nädal pärast matmise päeva ja vilistlase surma puhul kolm päeva pärast matuseid.
§ 165 Seltsi liikmed on kohustatud leina ajal kandma teklil leinamärki. Leinamärgi puudumisel teklit ei kanta.
§ 166 Leina ajal ei võta Selts osa lõbustusüritustest.
§ 167 Kui Seltsile teatatakse Seltsiga suhtluses oleva teise üliõpilasorganisatsiooni liikme surmast, avaldab Selts kaastunnet esindaja kaudu või kirjalikult.

X PEATÜKK. SÜMBOOLIKA

§ 168 Seltsi lipu külgede suhe on 2:3. Lipp on kinnitatud vardale lühemat serva pidi. Lipp on jagatud horisontaalselt pooleks. Ülemine pool on sinine ja alumine valge. Lipukanga keskel on Seltsi kollane-valge-sinine embleem. Lipu lahtist otsa ääristavad kuldkollased narmad. Lipuvarda tippu on seotud kuldkollane nöör, mille mõlemas otsas on tutt. Seltsi ametliku lipu mõõtmed on 120×200 cm. Narmaste pikkus on 8 cm, lipu nööri pikkus 350 cm.
§ 169 Lippu hoitakse Seltsi ametlikes ruumides, välja arvatud Seltsi kodukorras § 170 toodud juhtudel. Lipp kinnitub jalale, kangas on lahti ning ripub vabalt.
§ 170 Lipu võib Seltsi ametlikest ruumidest välja viia:

  1. Seltsi või vilistlaskogu pidulikule üldkoosolekule
  2. Seltsi liikme või vilistlase matustele
  3. volbrirongkäigule
  4. ülikooli tähtpäevadel ülikooli kutsel Seltsi juhatuse otsusega
  5. suvevaheajaks
  6. erakorralistel juhtudel
  7. üldkoosoleku otsusel

§ 171 Piduliku koosoleku avamise eel annab koosoleku juhataja korralduse tuua koosoleku ruumi Seltsi lipp, toomise ajal ruumisviibijad seisavad. Lipuvalve määrab Seltsi juhatus tegevliikmete hulgast, sinna kuulub kandja ja kaks saatjat, kes kõik kannavad särpe. Saatjad astuvad kandjast pool sammu tagapool. Lipp asetatakse jalale ning valve lahkub lipu juurest. Koosoleku lõpetamise järel annab juhataja korralduse lipp välja viia, väljaviimise ajal ruumisviibijad seisavad.
§ 172 Leina ajal on lipp seotud musta lindiga ümber varda. Lahkunu ärasaatmisel seisab lipuvalve puusärgi küljel või taga. Lipu valves on kolm särpideta Seltsi liiget või vilistlast, lippu hoiab tegevliige või vilistlane paremal küljel vertikaalselt. Teel hauani kannab Seltsi tegevliige või vilistlane lippu leinarongkäigu ees. Haua juures on lipuvalves kolm Seltsi liiget või vilistlast. Lipp viiakse haua juurest ära kohe pärast muldasängitamise lõppu.
§ 173 Volbrirongkäiku valib juhatus lipu kandja ja kaks saatjat, kes kannavad särpe. Saatjad asuvad lipukandjast kaks sammu tagapool. Lippu kantakse Seltsi liikmeskonna ees. Rongkäigu lõppedes viiakse lipp Seltsi volbrisaali, kus ta on jalal avatult. Lippu hoiab ruumide valve.
§ 174 Lipu kasutamise ja selle korra ülikooli tähtpäevadel otsustab juhatus tarviduse järele. Suvevaheajal kasutatakse lippu vaid matuste ja suvepäevade ajal. Suvepäevade lipukasutamise otsustab vilistlaskogu juhatus kohapeal.
§ 175 Seltsil on tekkel värvides helesinine-valge.
§ 176 Teklit võivad kanda Seltsi tegevliikmed, üliõpilasvilistlased ja vilistlased.
§ 177 Tekli kaotamisest tuleb kohe teatada Seltsi juhatusele. Kaotaja on kohustatud tekli ise välja lunastama.
§ 178 Seltsi liikme väljaheitmise või vabatahtliku lahkumise puhul kaotab isik õiguse kanda avalikult Seltsi sümboolikat.
§ 179 Seltsil on sõrmus, mida võivad kanda kõik Seltsi liikmed ja vilistlased, välja arvatud noorliikmed.
§ 180 Sõprusorganisatsiooni liikmetele võib Selts anda oma sümboolikaga meeneid.

XI PEATÜKK. PITSAT

§ 181 Seltsil on pitsat kirjaga “ÜLIÕPILASTE SELTS “RAIMLA””.
§ 182 Pitsati kasutamise õigus on esimehel, kirjatoimetajal või juhatuse poolt volitatud tegevliikmel.
§ 183 Kirjatoimetaja või pitsati kasutamisõiguslane vastutab pitsati kasutamise eest kodukorra kohaselt.
§ 184 Pitserit kasutatakse:

  1. Seltsi ametlikel kirjadel ja dokumentidel
  2. Seltsi ja juhatuse koosolekute protokollidel ning nende väljavõtetel ja otsustel
  3. Seltsi raamatupidamise algdokumentidel
  4. Seltsi raamatukogu trükistes ja käsikirjades

§ 185 Seltsile siduvad dokumendid on kehtivad ainult esimehe ja kirjatoimetaja või Seltsi juhatuse poolt volitatud kahe isiku allkirja ning Seltsi pitseriga.