Helsingi Ülikooli Satakuntalainen Osakunta

Asutatud: 1643. aastal Turus
Värvid: sinine – kollane
Konvendikorter: Lapinrinne 1 A 8, 00180 Helsinki
Kodulehekülg

Nagu kõik teised Soome osakuntad, asutati ka Satakuntalainen Osakunta 1643. aastal Turus, kus õpilased hakkasid kodupiirkondade järgi koonduma. Osakunta kuulumine oli kohustuslik kõigile õpilastele, kuna läbi osakuntade saadi neid paremini kontrollida. Satakunna üliõpilased kuulusid koos pärissoomlastega ühte osakunta, kuid 1653. aastal said satakundlased oma osakunna. 1828. aastal viidi ülikool koos osakundadega Helsingisse. Kuna Satakunda Osakunna tegevus oli nende vähesuse tõttu loid, liideti nad 1846. aastal taas pärissoomlastega, mil asutati uus Lääne-Soome Osakund. 19. sajandi lõpus tekkinud keelesõda Soomes, viis taas 1904. aastal taas Lääne-Soome Osakunna lagunemiseni. Tekkisid ühekeelne Satakunta Osakunta ning kahekeelne Turu Osakunta. Kuni 1911. aastast oldi Helsingis üliõpilas majas. Enda maja valmis neil 1952. aastal, kus praeguseks elab üle 70ne nende liikme. 24. märtsil 1962 sõlmiti Satakunta Osakunna ja ÜS Raimla vahel sõprus- ja koostööleping.

Osakunna tegevus on keskendunud eeskätt üliõpilastele pakutavatele vaba aja üritustele. Praktikas organiseerivad tegevust toimkonnad ja klubid. Osakunnas lisaks teistele kultuuri-, spordi- ja ühiskonnatoimkond, mis korraldavad külaskäike ja retki. Kord nädalas kogunevad osakundlased veetma osakunnaõhtut, mille kava eest vastutavad kordamööda toimkonnad ja klubid. Osakunna tähtsaimat üritust aastapäeva peetakse traditsioonilise akadeemilise kombe kohaselt märtsis ja sügisel on käes Satakunta Õhtusöök, kuhu osakund kutsub külaliseks alati Satakunta maakonna ühe piirkonna elanike esindajad. Teised suured pidupäevad on 1. mai, jõulupidu ja iseseisvuspäev.

Kalmari Natsioon Uppsalas

Asutaud: 1663. aastal Upsalas
Värvid: helesinine – valge
Konvendikorter: Svartmangatan 3, 753 12 Uppsala
Kodulehekülg

Algusaastatel püüdsid võimud Natione Rootsis keelustada. Natsionid tegutsesid põranda all edasi, millest tegid võimud omad järeldused ning lõpuks lubasid Nationite tegutsemise. Suur katsumus Kalmari Nationile oli endale ruumide saamine. Oma katuse alla sai Kalmari natsioon esimest korda 1914. a, kui selts ostis “Mürataguse” eravilla Püha Johanna tänaval – endise Wahlundi maja. Seal oldi kuni 1957. aastani. Kalmari liikmeskonna kiire kasv nõudis veelgi suuremat maja, mis valmis 1989. aastal. Praegu on neil 1500 liiget. Seltsielus peegelduvad nii traditsioonid kui ka muutused. Traditsioonilised peod nagu hanesöömine, pekipirukapidu (siinkohal suur kiitus Ölandi pekipirukatele) ja kevadball leiavad aset igal aastal. Suur muutus nende traditsioonide keskel on aga see, et tänapäeval hoolitsevad ja vastutavad tudengid ise kõige toimuva eest: toidu valmistamine ja serveerimine suurtel ja väikestel pidudel, toidu ja jookide müümine pubis, suveks linna jäävate tudengite suvepubi eest hoolitsemine ning majapidamine. Eri toimkonnad korraldavad kultuuri- ja muusikaüritusi, tegutsevad spordi, teatri jm vallas. Seltsi koor pole kunagi olnud nii aktiivne kui praegu.