Käesolev põhikirja redaktsioon on kinnitatud üldkoosoleku otsusega 22. oktoobril 2011. a. Põhikirja muutmise kanne on kinnitatud 29.03.2012 Tartu Maakohtu registriosakonnas.

I peatükk. Üldosa
1. Üliõpilaste Selts Raimla vilistlaskogu (edaspidi ÜS Raimla vilistlaskogu või vilistlaskogu) on asutatud 1922. aastal Tartu ülikooli juures ülesandega anda vaimset ja majanduslikku abi Üliõpilaste Seltsile Raimla (edaspidi tegevkonvent). ÜS Raimla vilistlaskogu asukohaks on Tartu linn ning asukoha aadressiks Veski 42, Tartu.
2. ÜS Raimla vilistlaskogu on mittetulundusühing, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, mittetulundusühingute seadusest ja muudest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.

II peatükk. Üliõpilaste Selts Raimla vilistlaskogu tegevuse eesmärgid ja nende saavutamise vahendid
5. ÜS Raimla vilistlaskogu eesmärk on edendada eesti haridus- ja kultuurielu Üliõpilaste Selts Raimla tegevuse vaimse ja ainelise toetamise teel.
6. Üliõpilaste Selts Raimla toetamiseks võib vilistlaskogu asutada e-postiloendeid, raamatukogusid, kodulehti, lugemislaudu, välja anda ajakirju ja raamatuid, asutada abirahasid, auhindu, üliõpilastekodusid ja teisi ettevõtteid, mis vastavad punktis 1 nimetatud sihile ja mida ei keela punktis 2 nimetatud seadused.

III peatükk. Üliõpilaste Selts Raimla vilistlaskogu liikmesus
7. Üliõpilaste Selts Raimla vilistlaseks saab seltsi liige, kes on tegevkonvendist välja astunud, eesmärgiga astuda vilistlaskokku, saanud tegevkonvendi juhatuselt soovituse ja ÜS Raimla vilistlaskokku punkti 8 järgi vastu võetud. ÜS Raimla endiste väliskoondiste liikmed loetakse ÜS Raimla vilistlasteks.
8. Liikmeid võtab avalduse alusel vastu vilistlaskogu juhatus. Otsus vastuvõtmise kohta peab olema tehtud ühel häälel. Kui mõni juhatuse liige hääletab uue liikme vastuvõtmise vastu, siis läheb see küsimus lähemale üldkoosolekule lõplikuks lahendamiseks.
9. Üliõpilaste Selts Raimla vilistlaskogu liikmetel on õigus olla informeeritud seltsi ja vilistlaskogu tegevusest, kanda seltsi sümboolikat, võtta osa seltsi ja vilistlaskogu tegemistest, olla valitud vilistlaskogu ametitesse ja toimkondadesse.
10. ÜS Raimla vilistlaskogu liige on kohustatud tasuma liikmemaksu, välja arvatud juhul, kui tegemist on auliikmega või kui liige on juhatuse otsusega liikmemaksu tasumisest kas osaliselt või täielikult vabastatud. Liikmemaksust vabastuse saamiseks tuleb vilistlaskogu juhatusele esitada motiveeritud taotlus.
11. Vilistlaskogu liige, kelle liikmemaksu võlgnevus ületab viimase 12 kuu liikmemaksu summa, v.a auliige ja liikmemaksust vabastatu, arvatakse juhatuse otsusega ÜS Raimla vilistlaskogu nimekirjast välja. Liikmemaksu tasumata jätmise pärast välja arvatud liikme tagasi liikmeks võtmiseks on vaja esitada avaldus ja tasuda võlgu oldav summa, kuid mitte rohkem kui kehtiva aastase liikmemaksu kahekordne summa.
12. Üldkoosolekul on õigus ÜS Raimla vilistlaskogu liikmeid seltsivastase tegevuse või autute tegude pärast vilistlaskogust välja heita, kui välja arvamise poolt on 2/3 üldkoosoleku koosseisust. Väljaarvatud liikmetele ei anta teavet seltsi ja vilistlaskogu tegevuse kohta ja nad ei tohi kanda seltsi sümboolikat.

IV peatükk. Üliõpilaste Selts Raimla vilistlaskogu vara
13. ÜS Raimla vilistlaskogu vara kogutakse liikmemaksudest, kingitustest, annetustest, pärandustest, kinnis- ja vallasvara rendile või üürile andmise tuludest ning ettevõtetest, mis põhikirja punktide 5 ja 6 põhjal ellu kutsutakse.
14. Vilistlaskogu liikmemaksu suuruse otsustab üldkoosolek. Liikmemaksu suurus kehtib senikaua, kuni pole tehtud uut otsust selle suuruse osas. Liikmemaksu suurus määratakse kuu kohta. Auliikmed on liikmemaksust vabastatud. Liikmemaksu võib tasuda ette, ettemakstud liikmemaksu ei tagastata ka liikme välja arvamise korral.
15. ÜS Raimla vilistlaskogule kuuluva kinnisvara võõrandamise ja asjaõigusega koormamiseks volitab vilistlaskogu üldkoosolek vilistlaskogu juhatust.
16. ÜS Raimla vilistlaskogu tegevuse lõpetamise korral läheb tema vara kasumit mittetaotlevale haridusasutusele või üliõpilasühingule üldkoosoleku sellekohase otsuse järgi.

V peatükk. Üliõpilaste Selts Raimla vilistlaskogu korraldus
17. ÜS Raimla vilistlaskogu tegevust juhivad üldkoosolek, juhatus, toimkonnad ja revisjonitoimkond.
18. Üldkoosoleku võimupiiri kuulub liikmete vastuvõtmise küsimuse otsustamine põhikirja punkt 8 ette nähtud juhtudel, liikmete välja arvamine punktis 12 ettenähtud juhtudel, juhatuse ja asendusliikmete, revisjonitoimkonna ja toimkondade valimine, liikmemaksu kindlaksmääramine, kinnisasja omandamine, võõrandamine ja asjaõigusega koormamine, laenu võtmine, põhikirja muutmine, osakondade asutamine, väliskoondiste asutamise lubamine, juhtnööride andmine juhatusele ja toimkondadele ja ÜS Raimla vilistlaskogu tegevuse lõpetamine.
19. Üldkoosoleku kutsub kokku ÜS Raimla vilistlaskogu juhatus kas enese algatusel või revisjonitoimkonna või 1/10 liikmete nõudmisel. Koosolek on otsustusvõimeline, kui hääletamas on vähemalt 1/4 liikmetest. Traditsiooniliselt toimuvad korralised üldkoosolekud volbriõhtul ja Üliõpilaste Selts Raimla aastapäeva nädalavahetuse laupäeval (viimase kuupäeva otsustab Üliõpilaste Selts Raimla üldkoosolek). Koosolekul võib teist liiget volitada esindama allkirjastatud volikirjaga. Koosoleku päevakorra peab liikmetele teada andma vähemalt 14 päeva ette.
20. Otsused võetakse vastu üldkoosolekul lihthäälteenamusega kohal olevatest hääleõiguslikest liikmetest, v.a liikmete vastuvõtmise, väljaarvamise, põhikirja muutmise ja ÜS Raimla vilistlaskogu tegevuse lõpetamise küsimuste otsustamisel. Nimetatud juhtumitel nõutakse üle 2/3 hääleõiguslike koosolijate häälteenamust ja poolt olijate arv peab olema vähemalt ½ liikmete arvust. Need küsimused ei või olla koosoleku käigus tõstatatud, vaid peavad olema juhatuse poolt edastatud üldkoosoleku päevakorras, va seaduses ette nähtud juhtudel.
21. Hääletamine sünnib üldkoosolekul avalikult. Hääletamine peab olema salajane, kui seda nõuavad vähemalt viis ÜS Raimla vilistlaskogu liiget. Kirjalikult ette teatatud päevakorra küsimustes on vilistlaskogu liikmetel õigus hääletada kirja teel ja postiloendisse saadetud kirja teel.
22. Üldkoosolekut juhatab vilistlaskogu esimees, tema puudumisel koosolek valib juhataja.
23. Juhatuse võimupiiri kuulub üldkoosoleku otsuste täidesaatmine, vilistlaskogu jooksva töö korraldamine, töötajate tööle võtmine ja vabastamine, asjaajamine kohtus ning haldusasutustes.
24. ÜS Raimla vilistlaskogu juhatus koosneb viiest liikmest, sh esimees, kirjatoimetaja ja laekur. Üldkoosolek võib valida kuni kaks juhatuse asendusliiget. Enim poolt hääli saanud asendusliige asub juhatusse sel korral, kui keegi juhatuse liikmest lahkub enne oma volituste lõppu.
25. Juhatus valitakse üheks aastaks. Juhatus asub Tartus.
26. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui koos on vähemalt kolm liiget. Otsused tehakse lihthäälteenamusega, v.a uute liikmete vastuvõtmine, mis peab olema tehtud ühehäälselt. Otsuseid võib teha kirja teel, kui protokollile on alla kirjutanud vähemalt kolm juhatuse liiget.
27. Toimkonnad valib ning nende ülesande ja vältuse määrab üldkoosolek.
28. Revisjonitoimkond valitakse üheks aastaks Raimla aastapäeva koosolekul. Toimkond koosneb vähemalt kahest liikmest. Toimkonna ülesanne on valvata ÜS Raimla vilistlaskogu majandusliku tegevuse järele ja esitada revideeritava majandusaasta aruanne volbri üldkoosolekule.

VI peatükk. Üliõpilaste Selts Raimla vilistlaskogu rekvisiidid ja sümboolika
29. ÜS Raimla vilistlaskogul on Üliõpilaste Seltsiga Raimla ühine sümboolika.
30. Vilistlaskogust välja astunud või arvatud liige (ÜS Raimla vilistlane) ei tohi kanda seltsi sümboolikat. Vilistlaskogu võib nimetatud liikmetelt sümboolika hoiule võtta või tagasi osta uue eseme valmistamise hinnaga, kui on eksitud kandmisreegli vastu.
31. ÜS Raimla vilistlaskogul on pitsat kirjaga „Üliõpilaste Selts Raimla vilistlaskogu” ja vähemalt üks ametlik arveldusarve.